Ühe Multikultuurse pere seiklused - Eestis, Aafrikas ja Liibanonis
Seiklused Aafrikas ja Liibanonis. Lastega ja lasteta.
Just selliseid repliike saime emaga kuulda reisiks valmistudes. Kõik teadsid rääkida kui kole ja räpane on Tuneesia. Ei lasknud me sellest ennast heidutada… olin mina ju elanud lausa 8 aastat Ghanas ning ema ka seal turistina ringi kolanud – nii linnas kui külades. Olime veenudnud, et kui seal ellu jäime siis Tuneesia ei saa olla Read More …
Üks ema, kaks last, vanaema ja hunnik kohvreid – just sellise seltskonnaga alustame oma järgmist seiklust. Kas teil ka on nii, et enne reisi tabab mingi seletamatu paanika? Mina olen sellel nädalal vähemalt kolm korda kontrollinud, et passid ikka veel olemas ja kehtivad on. Uskumatu – nad on tõesti endiselt kehtivad ja ei ole kuhugi Read More …
Puhkus on aeg puhkamiseks – hommikused kohvid, loivamised hommikumantlis, lebotamised basseini ääres. Ja siis seal samas on Regina Hotelli animatsioonitiim – alati liikvel, alati säravad ja alati valmis inimesi liigutama, ka siis, kui sul endal on veel hambahari suus ja üks silm kinni. Nad alustavad kell 10 hommikul, alati, ilma ühegi erandita, rannas oma lemmikhõikega:“Good Read More …
Egiptuse reisi viimane täispikk päev ei olnud mõeldud logelemiseks. Ei, me valisime liiva, päikese ja paraja portsu kaost – kõrbe Safari, kus iga etapp tuli uue sõidukiga ja iga liivatera justkui omaette seiklusena. Minu meelest olin broneerinud rahuliku 4-tunnise ekskursiooni, aga nagu araabia maailma võluväes, venis sellest 8-tunnine ellujäämiskursus. Hotelli tagasi jõudes oli meil aega Read More …
Olime end esimese puhkusepäeva pärastlõunal just end basseini äärde mõnusalt rullinud, kui meid juba märgati – uued näod! Kohalikud teenusepakkujad tulid pakkumistega nagu laat Pärnus: massaažid, ATV-d, ratsutamine, sukeldumine, mis iganes. Mari oli juba hommikul jalutuskäigul ratsutamist reklaamivaid plakateid silmanud ja tundis huvi. Ratsutamine tundus täiesti arvestatav variant – ja kahe lapse peale ka täiesti Read More …
Kuigi me jõudsime Egiptusesse kõikide meditsiiniliste viperuste kiuste, ei laabunud asjad ka kohapeal just päris nagu õlitatult. Aga noh – miks peakski, eksole, see oleks ju liiga lihtne! Pärast hotelli registreerimist toimetati meie pagas tubadesse. Astume sisse – kaks kitsast voodit. Näitasime härra uksehoidjale nelja sõrme ja küsisime voodite kohta. “Lisavoodid tulevad viie minuti pärast,” Read More …
Napilt kaks päeva enne kauaoodatud reisi hakkas mu 10-aastane tütar Sahar kaebama alakõhuvalu üle. Ei midagi erilist, eks? Ainult et valu asus täpselt seal, kus pimesool elutseb – nabast paremal. Ja noh… ta oli just eelmisel päeval akrobaatika võistlustelt tulnud. Meie muidugi arvasime, et lihtsalt lihasvalu või kõhuving – nagu ikka pärast saltosid ja spagaate. Read More …
Reisile, reisile, reisile! Just täpselt sellised emotsioonid (loe: elevuse ja ootusärevuse plahvatus) valitsevad meil täna. Sest – vaid üks tööpäev veel ja ongi minek! Seekordne reis on meie jaoks eriti uus ja huvitav kogemus, sest – uskumatu, aga tõsi – läheme esimest korda elus pakettreisile! Jah, mina, kes muidu alati seljakotiga rändamas, põhimõttega “mida odavam, Read More …
Meie Ghana esimene osa, ehk kolm lühireisi Ghana pealinnast välja: Külastasime Kokrobitet, Cape Coasti ja Kakumi rahvusparki ning Ada Foahd. Meie Ghana teine osa ehk toimetamised Accras. Külastasime Kohalikku ööklubi, Legoni Botaaika aeda, Rising Phoenix ja Osekani rannaresorte, Iseseivus väljakut ning Musta tähe parki ja La-Palm hotelli basseiniäärt.
Eelmine reede esilinastus reisisaade, kus Taavi Libe seikleb ühe vahva Eesti prouaga Aafrikas. Mind suunas saadet vaatama ema, kes märkas varakult, et seigeldakse samas riigis kus meiegi suvel käsime ehk Ghanas. Väga südant soojendav oli näha, et Malle oli ka minu raamatuga tutvunud. Märkasin, et külastati mitmeid kohti mida juba raamatus soovitasin kaeda ning järgmiste Read More …