Ühe Multikultuurse pere seiklused - Eestis, Aafrikas ja Liibanonis
Kuidas elab üks Multikultuurne pere? Peale 8 aastat elu Aafrikas olen tagasi eestis, aga mitte üksi vaid Palestiinlasest abikaasa ja Aafrikas eluteed alustanud lastega. Lood sellest kuidas oma elu siin sisse seame. Oma kodu. Kohanemine lasteiaga. Tööelu ning abikaasa rännakud Aafrika ja Euroopa vahet.
Pärnu südalinnas asuv Steffani pitsarestoran on alati klientidest pungil. Suvisel ajal ulatub laua ootamise järjekord vahel lausa tänavale välja, kuigi rannas on neil abiväena olemas ka Ranna Steffani. Mina olen Steffani pannipitsasid armastanud keskkoolist saadik. Ehk siis tagasihoidlikult öeldes üle 20 aasta. Minu absoluutne lemmik on olnud ikka seesama ananassi, singi ja krevettidega Emigrante. Selline Read More …
Reis õhukese rahakotiga kodumaa ajalugu avastama – Cesis ehk endine Võnnu Read More …
Mul on üliaktiivne tütar. Ja ma ei mõtle siin sellist armsat “oi kui tubli laps, käib pärast kooli korra nädalas trennis” tüüpi aktiivsust. Ei. Meil on ikka täiskohaga logistikaettevõte, mille juhatuse liige olen mina, tegevjuht on laps ja transpordiosakonnas on vanaema. Tütar käib jalgpallis, tantsukoolis, akrobaatikas ja kiiguakrobaatikas. Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, Read More …
Kui ma aastaid tagasi oma esimese kodulaenu võtsin, olin ma panga silmis üsna huvitav juhtum. Noor naine. (ok tegelt vist pigem ikka varases keskaeas või midagi sellist :P)Kaks väikest last.Ja kolm ülalpeetavat. See viimane punkt vajab natuke selgitamist, sest lapsi oli mul tegelikult kaks. Kolmas “ülalpeetav” oli mu toonane abikaasa, kes elas küll täiesti päriselt Read More …
Seekord ei olnud mitte meie need, kes lendasid Aafrikasse, vaid hoopis Ghana tuli meile koju kätte. Pärnusse jõudis külla kunagine klient, kellest tänaseks on saanud ka hea tuttav – briti ettevõtte TST Solutions treeningute juht oma tütrega. Just sellele firmale tegin üle kümne aasta tagasi, kui ise veel Ghanas elasin, kodulehe. Aja jooksul on neist Read More …
Napilt kaks päeva enne kauaoodatud reisi hakkas mu 10-aastane tütar Sahar kaebama alakõhuvalu üle. Ei midagi erilist, eks? Ainult et valu asus täpselt seal, kus pimesool elutseb – nabast paremal. Ja noh… ta oli just eelmisel päeval akrobaatika võistlustelt tulnud. Meie muidugi arvasime, et lihtsalt lihasvalu või kõhuving – nagu ikka pärast saltosid ja spagaate. Read More …
Reisile, reisile, reisile! Just täpselt sellised emotsioonid (loe: elevuse ja ootusärevuse plahvatus) valitsevad meil täna. Sest – vaid üks tööpäev veel ja ongi minek! Seekordne reis on meie jaoks eriti uus ja huvitav kogemus, sest – uskumatu, aga tõsi – läheme esimest korda elus pakettreisile! Jah, mina, kes muidu alati seljakotiga rändamas, põhimõttega “mida odavam, Read More …
Ühe magistritöö järelkaja, mis küpses kahe aasta jooksul Meie pere reisib ja seikleb omajagu – aga täna tahan teiega jagada midagi hoopis teistsugust. Nimelt sai eile valmis üks asi, mis on mu peas ja südames küpsenud juba pea kaks aastat – ligipääsetava klienditeeninduse koolitus! Ja teate, see mõte ei sündinud pelgalt ringi seiklemisest (kuigi ka Read More …
Käesoleva nädala esmaspäeval sõitis minu poeg kesklinnast bussiga Kalevi Tennisehalli sulgpalli trenni. Poeg vajutas enne Tamsaare peatust stopp nuppu. Buss võttis peatuses küll hoo maha jaga uksi ei avanud ja sõitis edasi. Laps läks kohe bussijuhile ütlema, et ta ei saanud peatuses maha. Bussijuht keeldus peatumisest ja uksi avamast ning süüdistas, et laps ei olnud Read More …
Ei mäletagi, kas oli see nüüd Rahuliku Vanemluse või Muksula Facebooki grupis, kus uuriti kuidas lapsi sellise peale suruva ja deemonliku püha eest, nagu Halloween, kaitsta? Alustuseks – ma olen ise ka ikka selles mõttes Eesti meelt, et pean Mardi ja Kadripäeva olulisemaks. See meie oma kodune püha ja iga aasta au sees olnud. Laste Read More …