Pärnu siserand – võimalus luua tõeliselt ligipääsetav turismisihtkoht

Hiljuti avaldatud ERR-i artiklis jagasid Pärnu ettevõtjad põnevat ideed rajada linna siserand. See on väärt algatus, mis võiks mitmekesistada Pärnu turismimajandust ja pikendada hooaega. Siiski on oluline, et projekti arendamisel pöörataks erilist tähelepanu ligipääsetavusele, mis annaks võimaluse erivajadustega inimestele veemõnude nautimiseks ning tooks linna täiesti uusi külastajagruppe.

Kui aga tasuvusuuring peaks näitama, et siseranna rajamine pole mõistlik, võiks kaaluda alternatiivset lahendust: olemasolevate spaade ja veekeskuste ligipääsetavuse parandamist. Mõlemad variandid tõstaksid Pärnu rahvusvahelist mainet ja edendaksid kaasavat turismi.

Ligipääsetav siserand: praktilised lahendused

Siseranna loomisel tuleks keskenduda järgmistele elementidele, mis muudaksid selle tõeliselt kaasavaks:

1. Invatõstukid basseinidesse ja veemõnude aladele
   Sellised tõstukid annavad ratastoolis inimestele võimaluse mugavalt ja turvaliselt basseini pääseda. Tänapäeval on need paljudes rahvusvahelistes spaades ja veekeskustes juba standardlahenduseks.
2. Ligipääsetavad kaldteed ja rajad
   Kõik ranna alad, sealhulgas riietusruumid, puhkealad ja basseinide ümbrus, peaksid olema kergesti läbitavad ratastooliga.
3. Kohandatud riietus- ja duširuumid
   Riietusruumides võiksid olla kõrgusega reguleeritavad pingid ja piisavalt ruumi liikumiseks. Samuti võiks duširuumidesse lisada käsipuud ja istepingid.
4. Visuaalsed ja kuulmisabivahendid
   Nägemis- ja kuulmispuudega külastajatele tuleks pakkuda helisignaale, taktiilseid viitasid ja visuaalselt selget infot.
5. Personalikoolitus
   Ligipääsetavus algab ka teadlikkusest. Ranna personal võiks läbida koolitusi, et paremini mõista ja toetada erinevate vajadustega külastajaid.

Kui siserand jääb unistuseks: olemasolevate spaade kaasajastamine

Kui siseranna tasuvusuuring ei osutu positiivseks, ei peaks kaasava turismi arendamine peatuma. Pärnu, kui Eesti suvitus pealinn, saaks palju võita olemasolevate spaade ja veekeskuste ligipääsetavaks muutmisest. Paljudes Pärnu spaades puuduvad praegu invatõstukid, mis tähendab, et liikumispuudega inimesed jäävad ühest linna peamisest tõmbenumbrist eemale.

Olemasolevate spaade kohandamine invatõstukitega ja teiste abivahenditega ei ole mitte ainult kaasamise akt, vaid ka praktiline võimalus meelitada ligi täiesti uusi külastajate gruppe. Lisaks erivajadustega inimestele võivad sellised lahendused sobida ka vanematele inimestele, väikelastega peredele ja teistele, kes hindavad turvalist ja mugavat keskkonda.

Majanduslik ja sotsiaalne kasu

Ligipääsetavuse parandamine – olgu see uues siserannas või olemasolevates spaades – ei ole lihtsalt sotsiaalne kohustus, vaid ka nutikas majanduslik samm. Kaasav keskkond meelitab külastajaid, kes seni pole Pärnusse tulekut kaalunud. Samuti kasvatab see kohalike elanike rahulolu ja kinnistab linna mainet hooliva ja uuendusmeelse sihtkohana.

Kokkuvõtteks

Siseranna idee pakub Pärnule suurepärase võimaluse näidata, kuidas kaasaegne turism võib olla kõigile ligipääsetav ja kaasav. Kui projekt ellu viiakse, peaks sellest saama näide parimatest ligipääsetavuse praktikatest. Kuid isegi juhul, kui siserand ei osutu teostatavaks, ei tohiks võimalust uute sihtgruppide ligimeelitamiseks ja kaasava turismi edendamiseks käest lasta. Muutes olemasolevad spaad ja veekeskused ligipääsetavaks, võib Pärnu jätkata oma arengut tõeliselt kõiki kaasava kuurortlinna suunas.