Seekord ei olnud mitte meie need, kes lendasid Aafrikasse, vaid hoopis Ghana tuli meile koju kätte. Pärnusse jõudis külla kunagine klient, kellest tänaseks on saanud ka hea tuttav – briti ettevõtte TST Solutions treeningute juht oma tütrega. Just sellele firmale tegin üle kümne aasta tagasi, kui ise veel Ghanas elasin, kodulehe. Aja jooksul on neist saanud minu kõige pikaajalisemad kliendid – väikesed majutuse ja sisumuudatuste küsimused hoiavad meid tänini ühenduses, isegi kui muud ärisidemed Ghanaga on ammu katkenud.
Viimati kohtusime kaks aastat tagasi Cape Coastis. See oli eriline kohtumine, sest kumbki meist sõitis poole teed – tema oma kodulinnast Takoradist, mina pealinnast Accrast.
Järgmisel korral, kui taas Ghanasse satume, plaanin kindlasti ka Takoradisse minna. See linn on Ghana mõistes omamoodi eriline – nafta pealinn, mis on välismaalastele suunatud ja moodsam kui pealinn Accra ise.
Takoradi ja nafta lugu
Takoradi, täpsemalt Sekondi–Takoradi, on Lääne-Ghana suuruselt neljas linn ja oluline sadamalinn. Selle ajalugu ulatub juba koloniaalaega, kui britid arendasid siia sadamat, et hõlbustada kuld- ja kakaokaubandust. Kuid linna tegelik tõus algas 2007. aastal, kui Ghana rannikult avastati üks Lääne-Aafrika suurimaid naftamaardlaid – Jubilee Field.
Mõne aastaga muutus Takoradi sadam rahvusvahelise nafta- ja gaasitööstuse keskuseks. Linn tõmbas ligi nii rahvusvahelisi ettevõtteid kui ka tuhandeid tööotsijaid üle kogu Ghana. Naftatööstuse areng tõi kaasa uued hotellid, ärikeskused ja moodsad elamurajoonid. Kohalikud kirjeldavad linna sageli kui “Accra väikest õde”, mis on korrastatum, rahulikum ja mõneti isegi välismaalaste maitse järgi kohandatud.
Aga Takoradi ei ole vaid naftatööstus. Kui hommikul turule minna, kohtab endiselt traditsioonilist Ghana elu – värviliste kangaste alla kuhjatud lette, suitsevat grillkala ja valju häälega kaubitsevaid müüjaid. Ühel tänaval võib olla moodsaim supermarket ja järgmise nurga taga naine, kes müüb värskeid banaane päikesevarju alt. Liiklus on linnale tüüpiliselt lärmakas ja kaootiline, kuid vähem väsitav kui Accras.
Välismaalaste kogukond on seal silmatorkav – paljud insenerid, konsultandid ja projektijuhid on pärit Euroopast või Ameerikast. Nende järgi on tekkinud ka kohvikuid ja restorane, kus pakutakse pitsat, sushit või isegi korralikku cappuccinot – luksus, mida Ghanas igast linnast ei leia. Samas on linn säilitanud oma Ghana näo: õhtuti täituvad tänavad muusika ja naeruga, ning Takoradi karneval on kogu Lääne-Ghana üks suurimaid pidusid.
Samas toob kiire areng kaasa ka omajagu probleeme – hinnad on paljudele kohalikele muutunud liiga kõrgeks, üüripindade puudus on püsiv teema ja linna ning ümberkaudsete külade vahel on suur kontrast. Aga just see segu – modernsus ja traditsioon, naftaäri ja turulett, välismaalased ja kohalike igapäevaelu – teebki Takoradist paiga, mis jääb meelde.
Pärnu Ghana silmade läbi
Külalised olid Pärnus ringi vaadates siiralt hämmastunud. Eriti pani neid imestama puhtus. Liivakastide hele, puhas liiv, prügivabad rannajooned, meri ilma plastiku ja kilekottideta ning rohkelt prügikaste teede ääres. Ghanas leidub ka kauneid randu, kuid need asuvad enamasti linnadest kaugel ning linnade ümbruses on pilt sootuks teine.
Pärnu puhtus ja korrastatus tundus neile luksusena, mida igapäevaselt Ghana linnades ei kohta. See pani mind ka ise rohkem märkama, kui harjunud me oleme sellega, et liivakastis ei pea esmalt prügi välja rookima või rannas ei satu jalge alla plastikpudeleid.
Spa, lumi ja saunad
Eriti suur elamus oli Viiking Spa. Eesmärk oli näidata midagi täiesti uut – lund. Eestis käimata inimestele võib tunduda uskumatu, et lund saab nautida ka siseruumides, spetsiaalses lume saunas. Mu sõbranna pidas vapralt vastu ka 85- ja 90-kraadistes saunades, kuid kõige rohkem võlusid teda mahedamad soola- ja aroomisaunad.
Spa-kultuur tervikuna tekitas neis palju elevust. Ghanas ei ole sisebasseine ega spa-komplekse – kui tahad supelda, tuleb minna randa või hotellibasseini. Viiking Spa oma erinevate basseinide, saunade ja erilise atmosfääriga jättis neile kustumatu mälestuse.
Teekond jätkub Euroopas
Meie külalised ei piirdunud vaid Eestiga. Pärast siinset peatust võtsid nad ette ringreisi läbi Belgia, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus Pariisis ootab neid ees eriti oodatud sihtkoht – Disneyland. Siinkohal tasub mainida, et ghanalaste jaoks ei ole Euroopa reis sugugi lihtne ettevõtmine. Schengeni viisa saamiseks tuleb põhjalikult tõestada nii piisavate finantside olemasolu kogu reisi ajaks kui ka motivatsiooni kodumaale tagasi pöörduda.
Praktiline nõuanne: mida Pärnus näidata väliskülalistele
Pärnu on suvekuudel tõeline festivalide ja rannalinna pealinn – kontserdid, teatrietendused, tänavafestivalid ja melu, mis kestab hommikuni. Kui külaline tuleb siia juulis või augustis, siis ei pea muretsema – tegevust jagub igale maitsele.
Sügisel ja talvel on aga Pärnu hoopis teistsugune. Linn muutub rahulikumaks ja tegevust tuleb teadlikumalt otsida. Mõned ideed, mida väliskülalistele pakkuda:
- Spa-külastused – Viiking Spa, Tervise Paradiis ja Hedon on suurepärased paigad, kus nautida lõõgastust.
- Teater ja kontserdid – Endla teater ja Pärnu kontserdimaja pakuvad kvaliteetset kultuuri.
- Muuseumid ja ajalugu – Pärnu Muuseum räägib linna loo, Koidula muuseum viib aga tagasi Eesti ärkamisajale.
- Talvine rand – ka siis, kui ujuda ei saa, on mererand jalutuskäiguks eriliselt vaikne ja meditatiivne.
- Kohvikud ja maitserännakud – Pärnu väikesed kohvikud ja restoranid on soojad peatuskohad, kus maitsta nii kohalikku kui rahvusvahelist kööki.
Seega – kui külalised satuvad Pärnusse väljaspool rannahooaega, on võimalus neile näidata linna teistsugust, hubast ja kultuurset palet.
Seekordne külaskäik kinnitas mulle taas, et sõprussuhted ja väikesed tööalased sillad võivad ühendada kontinente kauem kui suurprojektid või ametlikud lepingud. Ning et vahel on sama eriline, kui Aafrika tuleb külla Eestisse – ja näeb siin midagi, mis meie jaoks tundub enesestmõistetav, kuid nende jaoks on tõeline ime.
