Just selliseid repliike saime emaga kuulda reisiks valmistudes. Kõik teadsid rääkida kui kole ja räpane on Tuneesia. Ei lasknud me sellest ennast heidutada… olin mina ju elanud lausa 8 aastat Ghanas ning ema ka seal turistina ringi kolanud – nii linnas kui külades. Olime veenudnud, et kui seal ellu jäime siis Tuneesia ei saa olla palju hullem….
Pool aastat enne Tuneesia reisi olin ema ja lastega käinud soodsal turismireisil Egiptuses. Kuurortlinnas Hurghadas. Vot see üllatas ebameeldivalt. Reis ise oli tegelikult tore ja meeldejääv. Parimad olid siiski seiklused linnast väljas, sest linn… jah räpane, ülerahvastatud, tülikaid kauplejaid täis ning majad lõpuni ehitamata, liikluskultuurist ma ei hakka üldse rääkimagi….. võehh…. . Sellegi poolest jäime me reisiga rahule. Seega noh kui õudne see Tuneesia siis olla saab eks?
Tuneesiasse meil ei olnud võetud paketieis vaid seal seiklesime omal käel. Peamine sihtpunkt oli kuurortlinn Hammamet aga enne sinna jõudmist pidime veetma öö pealinnas. Nimelt ei olnud minul mingit huvi hilisõhtul ühistranpordiga edasi seiklema hakata.
Seega võtsin kõige odavama hotelli otse raudteejaama kõrvale. Kuivõrd hotell asus raudteejaama kõrval siis heale unele ma väga ei panustanud – olin valmis kuulma öö läbi rongide signaale. Raudteejaama lähedus aga sobis meile, sest just nimelt rongiga meil järgmiseks päevaks edasi seiklemise plaan paigas oli.
Õhtul jalutasime hotelli ümber ja sõime miskeid põnevaid vähem kui 1 euro maksvaid wrappe /võikusid raudteejaamast üle tee asuvas tänavasöögi putkast (kõik restoranid olid selleks hetkeks uksed sulgenud). Tänavasöögikoha ning raudteejaama ümbrus – vaatasin ringi – no tee või tina ei olnud räpane. Jah Eestiga võrreldes vb oli rohkem prügi aga nt Egiptuse turismimeka Hurghadaga võrreldes oli see kant ikka puhas kui prillikivi. Lisaks ei jooksnud keegi meile järele ega teinud peale tükkivat müüki. Vaid ühes tänava äärses tee joomise kohas meesterahvad lehvitasid sõbralikult kui neist möödusime. Ka ei tundud me seal, et meid oleks tõmmatud kuigi arvutamine hindades 2300 ja 1500 oli keeruline. Andsin miski raha ja vaatasin mis juhtub, – enamast sain üsna palju tagasi. Hiljem jõudsin arusaamisele, et 1500 tähendab üks kohalik raha ja 50 senti. – kurss eurosse on siis jagada see hind umbes kolmega. Tänavasöögi kohas maksid wrapid 1500st 3000ni. Ma andsin vist 10 dinaarise ja sain tagasi 5 dinaari ja münte. Kui mind tõmmati sis nii peenelt, et ma ise ei saanud aru. Oli mis oli, aga vähem kui 5 dinaari ehk vähem kui 1.6 eurot on mitme inimese kõhutäie eest paganama hea hind – tõmbasid nad siis mind või mitte…
Täiesti “rõve ja räpane” park odavhotelli lähistel, kus enne ööd ja peale lennult tulekut tänavatoitu sõime.
Ning odav tärnideta hotell raudteejamaa kõrval oli igati kobe. Öö neljale maksis u 60 eurot (selle eest saime kaks tuba) ning personal paigutas meid kenasti üksteise lähedale ja hotelli mitte tänavapoolsesse külge, et hästi puhata saaksime. Vastuvõtu töötaja tassis meie kohvrid teisele korrusele ja raha sisse kasseerimisega ei olnud seal kellegil kiiret. Seega saime magada väga hästi ja teenindus oli väga viis.
Öö odavhotellis – saime 4 peale kaks 3-inimese tuba…
Hommikul sõidsme rongiga kuurortlinna Hammameti. Pilet maksis veidi vähem kui 1 euro näkku. Sõitsime tavaklassis. Toolid olid mugavad ja pehmed aga jah rong tõesti haises kuse järele….
Oh õudu – “räpane” park rongijaama ees ning raudteejaam….
Hammamet osutus aga kuurortlinnaks selle parimas mõttes. Ei kohanud ka seal me mingit räpasust ja pealetükkivust.
Vihmane Lõuna-hamamet
Meie peatusime seal soodsas 3 tärni hotellsi Samira Club (Egiptuses olime 4 tärni hotellis) ja no ikka kõvasti puhtam. Tärn vähem kuid all inclusive söögid olid soojad ja ülimaistvad. Egiptuses kippusid lapsed juba teisel päeval “MÄKKI” (McDonalds) ja pidime kõva selgitustööd tegema, miks on mõistlik ikka hotelli kõik hinnas sööke tarbida. Samira Clubs ei teinud kumbki “toidukriitik” juttu kuskile mujale sööma minemisest :).
Kulda ja karda oli selles hotellis või hotelli alal tõesti vähem kui Hurghadas aga noh ei ole kullatud Vaaraode kujud need, mis meie puhkuseelamust kujundavad.
Hotelli rannajoonel said lapsed proovida kaatri järel täispuhutava sofaga sõitu ning paraglaidingut ja ratsutamist. Hotellist väljaspool käisime merel meelelahutusliku piraadilaevaga, kus sain osa võtta showst ning ATVdega mägedes istandustega tutvumas. Ema ratsutas hotelli rannajoonel kaamel Maikeliga ja enam ei kartnudki!
Hammametis olime 5 päeva. Tagasi pealinna sõitsime varuga ehk päev enne väljalendu ja ööbisime järgmises hotellis. Raudteejaama lähedus ei olnud siis enam tähtis ja too hotell sai võetud hoopis vanalinna.
Hammametist tagasi sõitsime eratransfeeriga ja tee peal tegime spontaanse diili tutvuda veidi ajalooga ning külastada ka Kartaagot – pealinn Tunisest vaid 20 minuti kaugusele jäävat asumit. Transfeeri juht teadis rääkida, et see on piirkond kus siis elavad need Tuneesia rikkad ja ilusad. Uhke oli Krataago tõesti. Tuneesiasse plaanime kindlasti tagasi minna ja siis on plaan veidi pikemalt peatuda ka Kartaagos.
Kartaago
Kõige räpasem koht (päriselt) Tunise vanalinn ja Kartaago väravad – ehk nende pildil olevate kaarte alt läks omal ajal tee Kartaago linna…
Videoülevaade Hammametist: